Veel üks komplekt. Seekord on nii kaelakee kui kõrvarõngad minu tehtud. Ma olen ikka harakas küll, kõik sillerdav ja sätendav köidab mind. Selle kee ning kõrvarõngaste ripatsid on niiiiii ilusad ja püüavad valgust võrratult! Praegu on jube uni... pärast vaatan, ehk kirjutan veel midagi.

I apologize to all my English readers, I've gotten lazy... I promise I will write in English... soon.

Tundub, et pea 3-nädalane põud hakkab läbi saama ning loomemahlad on jälle voolamas :P

Imesid aegajalt tõesti juhtub ja ikka ootamatult. Nimelt siis - mõnda aega tagasi tellisin ühelt allahindluselt rea türkiishelmeid, mis kohale jõudes osutusid mulle pettumuseks ning jäid sahtli põhja seisma. Ja siis tuli mulle üks tellimustöö kõrvarõngastele, mida oli vaja kokku sobima teha ühe konkreetse kaelakeega (pildil. Kee autor - Rosemary Kauffman, Kairo, Egiptus) Kodus olles keed ja helmeid kõrvuti vaadates vajus mul suu lahti. Türkiis oli täpselt sama värvi ja erines kujult ainult veidikene. Need teie seast, kes on kunagi üritanud türkiisi omavahel kokku sobitada, mõistavad minu vedamist selles asjas. Igal juhul on need oksüdeeritud hõbedast türkiisiga kõrvarõngad sinna kee juurde minu arust lausa valatud.

January - white/valge

Nii, ma sain lõpuks valmis oma Värvispektri jaanuarikuu projekti. Mul on nii hea meel, et võtsin kätte ja otsustasin liituda!! Eks näis, kuidas järgnevatel kuudel läheb, aga proovin korralik olla! :D
Ma ei ole eriti komplekte varem teinud... vist... ei mäleta hästi enam, järelikult pole ammu teinud :P aga selle komplekti üle on mul küll hea meel. See on täitsa minu maitse järgi tehtud ka, nii et kui ta ka mul soovijate puuduse tõttu seisma peaks jääma, siis kannan teda ise suure uhkuse ning hea meelega.
Idee kohta ei oska öelda, kust tuli. Võibolla on kuskilt nähtud ning siis ajusoppi pidama jäänud, kust nüüd ennast ilmutas. Minule ei paista ta eriti originaalne, aga see on ka võibolla sellest tingitud, et olen nii kaelakeed kui kõrvarõngaid hulga tunde vahtinud (töö käigus ikka (: )

I have finally completed my January assignment for the Color Specter project. I am so glad I decided to join! We'll see how I do in the coming months, but I promise to try to be good! :D
I don't think that I have made too many sets before... I think.... can't really remember, so I suppose not recently. I truly like this set! It is much after my liking, so if it should remain in my hands due to the lack of interest, I shall wear it proudly and gladly.
Concerning the idea, I don't know where I got the inspiration from. I might have seen something similar some place and it revealed itself now. It doesn't seem too original to me, but that could be because of staring at them for hours while working on them.

Hearts on my heart

Üllatus, üllatus.... taas kõrvarõngad ning taas südamed :D Hakkan ennast ikka korralikult kordama! Aga päris huvitav on seda teekonda jälgida, vaadates esimest pilti ning kõiki vahepealseid ning nüüd siis veel neid, mis ei pruugi aga ka viimaseks jääda. Tegelikult kibelen ma kangesti liituma värvispektri projektiga Isetegijas, mille jaanuarikuu värviks on valge. Kuna enam-vähem ainsad valged helmed minu varudes olid nood pärlid, siis üritasin neist midagi kokku keerata :), kuid ma ei ole kindel, kas nad ikka täiesti "valge" kategooriasse sobivad, kuna ehete üldmulje pole ikka päris valge. Lasen siis teil otsustada, kirjutage mulle ja avaldage arvamust.
Nende kõrvakate juurde on tegelikult plaanitud ka üks kee, mis aga peab natuke ootama, kuniks traati saab juurde taritud. Materjaliks valged mageveepärlid ja oksüdeeritud hõbe.

Surprise, surprise... again another pair of earrings and with hearts. I seem to tart repeating myself. But it is quite interesting to observe this journey, looking at the first picture and all the ones in between and not these ones, which might not be my last ones. Actually I am really itching to take part of the Color Specter project in Isetegija forum, with the color of white for January. Since more or less the only white beads I had at home were these freshwater pearls, I attempted to come up with something involving them. Although I was not quite sure whether the earrings would fully qualify "white", since the overall look is not exactly white. I will let the readers decide.

I had planned to make a necklace to match the earrings, which will have to wait a while, until I can get more wire.

Copper Rings

Crazy Horse Days!!!

Juba mõned päevad tagasi sai valmis kulon, mis on inspireeritud jällegi sellest Eni Okeni sõrmusest, mida mõned nädalat tagasi näha sai. Kiviks on sellise lõbusa nimega poolvääriskivi Crazy Horse Stone (hullu hobuse kivi). Eriti kõrgelt ta hinnatud ei ole, kuid mulle jäi ta silma oma ilusa roosa tooniga. Oksüdeeritud vask läheb sellega võibolla et liigagi hästi kokku, tundub ehk liialt toon-toonis kiviga, aga selle ehte puhul mulle päris nii meeldibki. Keega ei hakanud ertiti pingutama, sest lihtsam lahendus keti näol tundus selle töö juurde paremini sobivat.
Oh kuidas ma ootan juba kevadet, millal päikes ning päevavalgust rohkem näha saaks!!

I finished this pendant few days ago already, inspired by the Eni Oken freeform ring, that I showed some weeks ago. For the stone I used semi-precious stone called Crazy Horse Stone :D. It doesn't seem to be too highly valued, but I was attracted to its pink color. Antiqued copper matches the stone maybe even too well, not showing the stone enough, but I quite like it with this piece. I didn't put much effort into the necklace, because the simpler solution in the face of this chain seemed to fit this pendant better.
Oh how I long for the spring to be here with the sun and more daylight!!

Be My Valentine Vol.2

Ma tänan kõiki ustavaid külastajaid, kes juba enne jõudsid seda postitust kommenteerida, kui leidsin mahti teksti lisada. Lükkasin eile õhtul pildid ülesse aga hilise kellaaja tõttu ei polnud suutlikkust juttu kirjutada.
Need järjekordsed kõrvarõngad on isiklikult minu ühed kõige lemmikumad ehted siiani, võibolla just oma kergelt antiikse välimuse tõttu. Fotodel pakkusin ehk pilditöötlusega natuke üle, aga seda ainult sellel eesmärgil, et tuua välja nende kaunitaride iseloom ning ma mõningasi toone, mis originaalfotol veidike kahvatuks jäid. Otsides nendele tabavat pealkirja ütles mulle üks sõber, et: "...neid ehteid vaadates tekkib sees selline tunne, mida ei oska sõnadesse panna" ning ma arvan, et tal on õigus. Kui kellegi on selle koha pealt ideid, pakkuge julgelt.
Nüüd aga pisut loomeprotsessist. Kuna pühad tegid minu hõbeda-ja helmevarudes üsna puhta vuugi ning juurde pole veel jõudnud varuda, siis oli valik materjali osas üsna kesine. Kuid oma ülesegamini helmekarpe läbi tuhnides sattus pihku just paraja jämedusega ning õige pikkusega traadijupp, millele sai mõningase otsimise tulemusel juurde leitud ka kõik ülejäänud jubinad ning lõpptulemust vaadates ei oskaks arvatagi, et nad on sündinud ülejääkidest.
Peale selle katsetasin nende peal esmakordselt hõbeda oksüdeerimist munaga. Pärast oksüdeerimist olid nad tunduvalt tumedamad kui vask ning ka nende puhastamine võttis kauem aega. Poleerimiseks kasutasin pühade puhul vanaisalt saadud minipuuri, millel oli kaasas kõikvõimalikud erinevad otsikud, nende hulgas ka terashari, mis hõbeda poleerimiseks nagu loodudki.

I thank all my faithful visitors who managed to leave a comment before I got a chance to add some text to this post. I uploaded the pictures last night but because of the late hour lacked inspiration to write anything.
Those earrings are so far my personal favorites yet, perhaps because of their slightly antique look. I might have overdone it a little with the image editing program, but only because of the attempt to bring out their character and some colors that seemed a bit pale in the original photo. In my quest of finding a fitting title, a friend told me: “when I look at those earrings, they create a feeling in me which I’m unable to put in words” and I think they are right. If any of you have got ideas, please let me know.
Now let me tell you a little bit about how they were born. Since the holidays cleaned me pretty much out concerning silver and beads, I didn’t have much to choose from. But while going through my extremely unorganized boxes of beads I ended up with a right gauge and length of wire in my hands. As a result of some more digging I found just the right components and when looking at the end result you wouldn’t know they were born out of leftovers.
They were also my first attempt to oxidize silver with a boiled egg. Silver ended up much darker than copper that I’m used to working with and it took me longer to clean it. For polishing I used a mini drill that was a gift from my grandpa and which came with a variety of ends, including a steel brush which was perfect for polishing silver.